Psühhiaatrid saatekirja nõudest on teema, mis on viimasel ajal Eesti tervishoiusüsteemis palju kõneainet tekitanud. Üks arst, kes on selle teema ümber palju arutelu tekitanud, on psühhiaater Margus Lõokene. Tema seisukoht on selge ja otsekohene: kui ta oleks hädas patsient, ei vaataks ta riikliku süsteemi poolegi.
Lõokene sõnul on saatekirja nõue psühhiaatri juurde minekuks absurdselt aegunud ja ebavajalik. Ta toob välja, et paljudel inimestel, kes vajaksid kiiret abi ja tuge psühhiaatriliste probleemide korral, võib saatekirja ootamine olla eluohtlik. Seetõttu on tema arvates oluline, et psühhiaatrilise abi saamiseks ei peaks läbima mitmeid bürokraatlikke takistusi.
Lõokene rõhutab, et psühhiaatrilised probleemid võivad olla äärmiselt tõsised ja kiiret sekkumist vajavad. Seetõttu peaks psühhiaatrilise abi otsimine olema võimalikult lihtne ja kiire. Saatekirja nõue võib aga tekitada tarbetuid viivitusi ja takistusi, mis võivad halvendada patsiendi seisundit.
Lõokene sõnul peaks psühhiaatrilise abi otsimine olema sama lihtne kui mistahes muu eriarsti juurde minek. Ta usub, et kui inimene tunneb, et vajab psühhiaatrilist abi, peaks ta saama sellele kiiresti ja lihtsalt ligi pääseda. Saatekirja nõue võib aga tekitada tarbetuid bürokraatlikke takistusi, mis võivad patsiendi seisundit halvendada.
Lõokene sõnul on oluline, et tervishoiusüsteem oleks inimeste jaoks võimalikult ligipääsetav ja efektiivne. Psühhiaatrilise abi saamiseks ei tohiks olla tarvis läbida mitmeid bürokraatlikke protseduure ja oodata saatekirja. Kiire ja lihtne ligipääs psühhiaatrilisele abile võib olla elupäästev paljudele inimestele, kes kannatavad vaimse tervise probleemide all.
Kokkuvõttes on psühhiaatrid saatekirja nõudest rääkides oluline arvestada patsientide vajadustega ning tagada, et psühhiaatrilise abi saamine oleks võimalikult lihtne ja kiire. Margus Lõokene seisukoht on selge ja otsekohene ning tema sõnad panevad meid mõtlema sellele, kuidas saaksime parandada psühhiaatrilise abi kättesaadavust Eestis.